Valgamaa orienteerumiskolmapäevak – Kastolatsi (01.06.2016)

Vot need olid mõnusad 48m55s. Sääsed küll tahtsid kogu mõnu rikkuda, aga enne starti valasin enda parfüümiga üle ja tundus vist aitas – vähemalt natuke. Või olin lihtsalt nii kiire. Rajaks R2 – 3,1 km ja 10 KP.

2016.06Kastolatsi

Esimesse punkti KP 57 minnes olin ettevaatlik, sest igas suunas oli mõni viirutatud ehk keeluala. Aga suund läbi metsa punkt käes. Teise punkti marsruuti ei suutnud valida, kas otse läbi soise metsa või suurelt ringi mööda teed. Kaalusin otse, ringi, otse ja siis jalad tegid valiku ja pistsid punuma mööda teed. Lippasin ja lippasin ja siis väsisin ja tahtsin metsa. Aga otsusest tuleb kinni pidada ja nii sundisin edasi lippama kuni 188 pulsiga sain metsa rünnata. Ja punkt käes. Seadsin suuna ja lugesin maastikku ning kõndisin kolmandale KP 37 pihta. Juhuu – milline osavus. Seadsin suuna otse neljandasse KP 38. Suutsingi 100 meetrit otse seal rohelises minna ja siis kaldusin tugevalt paremale. Eks ma tundsin küll, et miskit on jama kui ma 400 meetri asemel juba nii 600 oli käinud, aga mis. Kui ma lõpuks 6 minutil ojani jõudsin siis sain ennast uuetsi paika ja turnisin mööda oja 3 minutit punktini.

Kergendusest tegin paar jooksusammu mööda teed ja siis keerasin taas metsa, et suuna ja maastiku lugemisega minna. Õnnestus ja juba terendas punkt, kus ta olema pidi. Tunne hea ja siht selge ning siis kohtasin ühte eksinud meest ja ühte, kes kindlalt väitis, et KP 40 oleme ammu möödas. Pidasin kinni, vaatasin kaarti ja ümbrust ning läksin edasi. Vot nii kindel olin endas. Ja varsti olingi punktis. KP 41 põrutasin küll esmalt mööda, aga kui ümber keerasin, siis nägin ka seda.

KP 46 läksin suunaga ja tundus täitsa mõistlik sooritus. KP 47 otsustasin mööda teed nii lähedale kui võimalik hiilida ja siis keeluala alt läbi metsa lagedani rünnata ja sealt üle oja mäe otsa. Ründasin entusiastlikult ja vist liialt oma sisetunnet usaldades kaldusin taas paremale ja peatselt olin soisel lagendikuul puudega. Korrigeerisin ja ukerdasi  ojani. Ronisin mäest üles ja võtsin punkti.

Juba oli tunda lõpu hõngu. Seadsin suuna ja asusin padrikus minema. Kuna just kaldusin paremale, siis seal korral ma seda viga ei tee. Nii ma mõtlesin ja kaldusin julmalt vasakule. Oh jah. Aga lagedani jõudsin, et siis paremale punkti lipata. Ja finiš. Kes paneb lõpu üles mäge? Nii ei saa ju isegi lõpus lendlevat tunnet J

Rajal oli 48m55s, läbisin 4,22km, süga lõi keskmiselt 169 korda minutis (max 188). Olin 11 osavõtja 26st. Igal juhul väga mõnus pusimine oli.

Rubriigid: kompassiga metsas. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s