Kui juhtute nägema metsas inglit, siis tegelikult on see meie Kerttu. Tema headusest ja abivalmidusest ja ilust võiks lausa romaane kirjutada, aga sellest kuskil mujal. Tema JAH sõna pani aluse Metsakunnidele. Ta alati hoolitseb meie kõhtude eest, tema teab alati kuhu sõitma peab (et me ikka starti jõuaks), suht tihti on ta hetkel veel ainuke, kes oskab kaardiga midagi targemat ka teha kui lihtsalt kaasas kanda, tema on meie silmamõõt ning tema käest saab alati toetust hullumeelsete mõtete realiseerimiseks. Tegelikult uskumatu kui palju ta suudab ja kannatab. Pole suutnud me veel kordagi teda kurtmas näha, pole suutnud me veel kordagi näha teda tempot alla laskas, pole suutnud me veel kunagi näha teda kehvas tujus, aga mida me alati näeme on rõõmsameelne, arutlev ja kõige kurnavamatel hetkedel nalja viskav Kerttu.
Aga tegelikult on ta meie meeskonnas ainult selleks, et teiste meeskondade liikmeid meid ikka abistaks 😉
Metsakunnid 
Edu Kerttu ja teistele Metsakunnidele ka!
Tänud meie kõigi poolt 😉