Punkti 45 otsingutest

Lõpuks õnnestus mul kellast Kolga Libahundi jälje kepsujoon ka välja võluda ning kuna mõni peale minu veel on tundnud huvi meie ulmelise metsarännaku vastu punkti 45 juures, siis siin ta on. Alustasime tulemist punktist 63 ja elektriliinide nurgast murdsime metsa ja seadsin kompassiga otse suuna punkti 45 ning käies pigem oma arust andsime võimaluse kalduda vasakule ehk oja poole.

punkti45gpsNüüd kepsujoont jälgida, siis suund on algusest peale tugevalt metsas. Miks ei tea, sest esimest korda suunda ei sea ning mõnikord õnnestub isegi täielikus padrikus otse punkti käia. Tegelikult täitsa alguses metsa murdes tundus küll, et kompass reageerib kummaliselt või õigemini väga nagu ei reageeri, aga nii hull asi ei olnud kui kunagi rogainil kaardikile sulgemiseks kasutatud oleva haaknõela peal kompassi hoidsin. Ja rohkem ma sellele tähelepanu ei pööranud. Aga nüüd on küll küsimus, kas minu talvejope, uus pulsikell, uus gps (kandsin samal käe) võisid kompassi kadedaks ajada ja sundida kompassi mulle teibaid näitama? Seda joont nähes on küll heameel, et kompassi rohkem taskust välja ei võtnud 🙂

Natukene nukker oli kodus kaarti vaadates tõdeda, et me peaaegu nuusutasime punkti 45. Ja nüüd oleksid. Oleks Tuuli must vasakul käinud kui eemaldusime 2?, siis tõenäoliselt oleks õige oja pihta jõudnud või piisavalt lähedale kolme oja ristumisele. Oleks ojani jõudes natukene ka põhja vaadanud, siis ojade ristumine oli nii lähedal ja ka lagunenud söödamaja. Oleks me käinud rangelt mööda oja kallast ja mitte lubanud puudest üle või ümber turnimiseks ojast eemalduda, siis ehk oleks märganud oja käänakut (müstika, et kumbki ei märganud sellist oja suuna muutust) ja ennast tunduvalt varem paika saanud ning ikka punkti piuksu kuulnud. Kuna õnn soosib tugevaid, siis oleks me tugevad olnud, küll siis õnn lasknud meid ikka õigele ojale sattuda ja punkti leida 😀

Nii tore, et nii kui hakkab tekkima tunne nagu suudaks metsas kompassiga midagi asjalikku ka teha peale kaasas tassimise, siis väga usinalt ja korralikult tõestatakse vastupidist.

Rubriigid: Mõtisklused. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar