Valgamaa orienteerumiskolmapäevak – Sooru (6.05.2015)

Hommikune kuriplaan oli minna varakult julgena R1 rajale lootuses, et enne kella 20:00 ikka välja saan, sest kui juba nii kaugele sõita, siis tuleb maksimaalselt sellest ka mõnu saada. Kuigi elu ja ülesõidul seiskunud rong tegid oma ajalised korrektuurid ja ca 17:45 jõudsime stardikohta, siis hing ihkas ikka R1 proovima. Ise lootsin 2h välja jõuda, sõbra rääkisin 1,5h nõusse ja nii saigi plaaniks R1. Korra veel kui kaardil punkte ühendasime ning jooned üles ja alla ning vasakule ja paremale, risti ja rästi jooksid, siis tekkis küll kahtlus plaani headuses, aga ikka vapralt edasi.

2015sooru

Jüriöö õpetas mind teid austama ja oma tungi otse läbi võsa pugeda kontrollima. Ka sel korral oli plaan teed mööda läheneda ja siis lähedalt punkti rünnata. Kuna liigun jätkuvalt ilma jooksusammuta, siis seni kuni sain mööda teid või muid eristatavaid objekte liikuda oli kõik suuremal määral kontrolli all. Kuigi tunnetuslike kauguste puhul ma küll pidevalt põrutasin punktist mööda, aga õnneks sõber märkas me kõrval olevaid punkte ja nii suutsin juba päris osavaks ennast kujutada.

Punkt 47 tõi tagasi reaalsusesse, sest kui tee ääres on kolm mäge ja punkt on keskmise otsas, siis ei ole vaja esimese mäe otsast seda otsida. Eks pidev ülehindamine andis tunda ning lihtsalt ei tahtnud taas mööda käia ja nii ronisin nii kiiresti kui võimalik mäe otsa. Järgmine punkt ainult kinnitas mu oskuseid, sest sel hetkel kui minu jaoks oli õige aeg lohku laskuda, siis punkt oli ammu selja taga. Ja kui ma veel nendel paaril korral kompassiga suunda üritasin minna, siis miskit ilusat sellest välja ei tulnud. Ikka usinalt kaldun punktist paremalt mööda. Vaikselt tundub juba müstika kuidas ma aastaid tagasi Rogaini MM suutsin kompassiga suunda minna ja ka punkte leida. Ja lõpuks enam ma ei näinud punkte ka. Eks loodus hakkab juba lokkama ja nüüd tulebki punkti asukohta täpsemalt kohale orienteeruda.

Kõik punktid leitud ja 1h05m29s metsast väljas ka. Milline plaani ületus- pole paha :). Ühtegi tavapärast suurt viga koos poole tunnise otsimisega ei olnud ning tundus, et koos meil metsas sujus. Mina viisin punkti lähedusse ja enamikel kordadel suutsin ka õige piirkonna määratleda ning sõber leidis metsast punktid. Läbisime 6,02 km ja süda tiksus keskmiselt 150 lööki. Vahva oli pärast linna rogaini ikka looduses punkte otsida ning kuidas kõik nii mõnusalt ja rikkalikult lõhnas.

Küsimus targematele: mida tähendavad mustad täpid või õigemine mustade täppide read kaardil?

Järgmisel kolmapäeval siis Tehvandil 🙂

Rubriigid: kompassiga metsas. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s