Kui eile ärgates oli maa ootamatult valge, siis täna siras päike ning anti avapauk Valgamaa päevakutele. Meie läksime ka. Rajaks R4 (5 KP ja 1,2 km).
Raja läbimise protseduurid ehk nulli SI-pulk, võta start, otsi tähis, tee piuks ja nii korduvalt ning finišis pane aeg kinni, on meil kõigil selged. Punkti leidmine jättis veel soovida. Meil oli esijooksja ja tuuseldis, kes kõikidesse punktidesse esimesena kohale tormas, kellel on soov ja tung mõista seda maastikul liikumise kunsti, kes nõudis seletusi ja juhiseid ning lõpuks kui miski muu enam ei aidanud, siis ka suunda. Samas ma jätkuvalt ei ole kindel, kas kaart ka temale informatsiooni jagab või paistab pigem värvilise pildina. Vähemalt uuriti hoolega. Väiksem korjas lillekest, vaatas linnukest, tassis tigudele tigusid külla ja malbelt piiksutas ka vahest ning siis soovis sülle. Tempo erines märgatavalt.
53m40s hiljem olime finišis tagasi. Kuna ma kordagi ei eksinud ja teadsin kuhu minna, siis tõeline egobuust hooaja alguses.