Tahtsin parimat, aga välja tuli nagu ikka. Sel korral oli lausa võimalik oma kodukohale punkte koguda Valgamaa suvemängude raames ja ma nii tahtsin tubli olla. Veel eelmisel nädalal plaanisin lausa lennates lipata ja punktid leida, siis sel nädalal lootsin ikka osaleda, sest haigus niitis. Aga hommikul õhk käis läbi ja plaan läbida oli kindel. Nii armas oli päeva jooksul kõnesid saada, et kas ma ikka tulen. Armas. Ja ma tõesti püüdsin tubli olla, aga juba Rõngus läks asi nati nihu kui rõõmsalt vales suunas minema panime. Aga neli minutit enne stardi sulgemist olin ma kohal.
N21 ja rada R2. Kiire pilk kompassile, põhja suund paika (selja taga) ja 18:57 haaran kaardi. Keeran kaardi vastavalt suunale, tuvastan lauluväljaku, rajad ja esimese punkti asukoha. Kontrollin jaama numbrit 42 ja 33 sekundit kulunud ja mul juba punkt leitud. Seda rõõmu ei jagunud kauaks, sest juba mulle hõisati, et rada ikka õiget pidi vaja läbida. Läks hetk aega, et mõista milles viga (olin suures õhinas 11. punkti ehk viimase juurde jooksnud) ja siis veel hetk, et mis edasi saab. Kas sain juba enne esimest punkti disklaffi, uuesti nullida, edasi joosta? Hõisati, et mine võta õiges järjekorras ja kõik hästi. Selge.
Peamiselt mööda teid ja väikesed põiked punktide juurde. Teel kolmandasse oli täitsa mõnus ning juba jooksin mäest alla paremale punkti poole kui avastasin ennast hoopis teel 9. punkti. Jeerum. Kiire kontroll, et ega ma ennist 10. punktist ei tulnud. Seni veel klappis. Keerasin ümber, tagasi mäele ja siis vasakule ning ka 3. punkt leitud. Neljandasse ja viiendasse punkti läksin kompassiga, kuuendasse lugesin maastikku. Seitsmendas taas mööda teid ning kaheksandasse punkti lugesin pinnavorme. Õrnalt nihkusin punktist vasakule, aga leidsid. Aega olin kulutanud 16m45s.
Nüüd tagasi teele ja juba peaaegu tuttava 9. punkti juurde. Veel enne kui suutsin kompassilt suunda panna, siis tee paistis. Teel vudisin rõõmsalt edasi. Esimene teede rist tuli kuidagi kiirelt, aga hoiatati ju, et vahemaad on lühikesemad kui tavaliselt. Suutsin ettekujutada teede risti ja tundus, et kohe kohe kuulen piuksu. Ja siis tuli mingi kummaline teede paun…hmmm. Ettevaatlikult lähen veel, sest kaugelt ju teede rist paistab. Jooksen sinna ja miskit kohe ei klapi. Vaatan kaarti ja loodust ning kuidagi liige suure teega ristumine on. Kuigi joostes mäed tundusid väiksemad kui kaardilt, aga millal ma enne seda maastikku hästi ette olen kujutanud. Vaatan ja puurin ning kaugelt helendav päike sunnib lagendikku kaardilt otsima ja voilaa. Tõenäoliselt olin teele sattudes 180 kraadi vales suunas jooksu pistnud ja kaardi alla otsa välja jõudnud. Mis seal siis ikka. Ots ringi ja jooksu. Tegelikult olin ma maru uhke, et suutsin ennast nii teisest kohast leida. Jah, need suured mäed klappisid juba paremini kaardiga ja ristmikud tulid ja siis tuli ka vasakul olev kõrgem ala. Ründasin seda ala siit ja sealt, aga punkti ei olnud. Tuuseldasin ka kaugemal tihnikus ja kuidagi soiseks kiskus. Jooksin siis veel edasi ja tagasi ning uurisin teid ja kõik nagu klappis. Otsisin veel korra iga rohulible juurest punkti, aga ei olnud. Kui seal kõrgemal alal pidevalt kraavini jõudsin, siis tekkis uit mõte, et ehk ikkagi ei otsigi õigest kohast. Jooksin siis uuesti natukene edasi oleva teede ristini ja mida ma näen. Paremal on jah tee, aga vasakule väga ei lähe, vaid on ainult lage ala. Asusin siis uuesti mööda teed jooksma ja juba ta seal teelt nähtavalt naeris mu üle. Kulutasin 9. punkti võtmiseks peaaegu sama palju aega kui kaheksa eelneva jaoks ehk 16m19s, aga kätte ma ta sain :D!
Suund jõe äärde. Proovisin lugeda seal kahel esimesel käänakul jooksusamme, et teada mitmendal sammul oleks õige aeg jõeni murda. Tundus, et 50 oli see õige arv ning ka mets läks nati hõredamaks ja ründasin. Jõeni jõudsin, aga punkti ei olnud. Olin natukene liiga vara seda kõike teinud. Turnisin seal okste vahel ja punkt käes. Nüüd veel teele tagasi, suuna kontroll ja juba kumas läbi metsa lõpp.
Olin rajal 39m02s. Kuna olin viimane startija ja viimane lõpetaja, siis näidati rõõmsalt, et näe 10 aeg 13st. Eks ma teadsin, et kui ma pühendab peaaegu poole ajast ühe punkti otsingule, siis edukas ma üldarvestuses ei ole ning nati kurvaks tegid need 9. punkti võtmise prohmakad. Piisanud siis ühest 180 kraadi vales suunas lippamise veast, aga ei mul ikka vaja veel valest kohast ka otsida. Kui nüüd meenutada, siis ma rajalt ei mäleta, et oleksin seda enne 9. punkti kõrgendikku teist kõrgendikku märganud kaardil. Ju olin nii tunnelis mõttega, et 9. punkt rohelises kõrgemal alal vasakul ning nii kui maapind tõusis, siis muud ma ei vajanud. Aga ju oli täna selline eriline päev mul üheksaga. Mitu meetrit ma seal metsas maha jooksin, ma ei tea, sest kella patareid on tühjad, aga kindasti rohkem kui 2,5 km rada oli.
Neljapäeval (18.06) on Valgamaa suvemängude raames maastikujalgratas Tantsumäel. Kuigi ma rattaga nii sõber ei ole, et nagu võistelda, aga osavõtta ikka võiks ja mõned punktid tuua. Kas on keegi minemas?
Täiendus. Tulemused on üleval. Olen kolmas ehk Valgamaa suvemängude suundorienteerumises lühirajal N21 vanuseklassis 3. koht. Suutsin edestada lausa kaht teist naist. Päeva sähvatuse tegin 8. punkti võtmisel ehk teine aeg. Täpsemalt saab tulemusi vaadata päevakute lehelt.
Täienduse täiendus. Ma nüüd ei tea kindlalt, aga tundub, et tegemist oli ka Valgamaa lühiraja meistrivõistlustega. Seega Valgamaa lühiraja meistrivõistluste kolmas koht. Pole paha :D. Medali sadu…juhuuuu!
2 medalit ühe jooksuga
Pingback: Valgamaa orienteerumiskolmapäevak – Helme (15.06.2016) | Metsakunnid