Metsakunnid

Paljud võivad nüüd mõelda, milles Kärdi salatrenn võiks seisneda. Niisama trenni tegemine ju teatavasti mingi saladus ei ole, ka oma ajalisi mahtusid pole me teiste eest varjanud. Aga siiski on trennitegemise juures miskit, mida Kärt on kiivalt teiste Metsakunnide eest varjanud. Nimelt – Kärt on käinud ilma teiste Metsakunnideta orienteerumas.

Alustama peaks ilmselt sellest, kuidas Kärt ükskord vaatas Põlvamaa teisipäevakude toimumiskohti ning avastas, kuidas palju päevakuid toimub tema kodust ˇ10 km raadiuses, seega häbematult lähedal. Samas oli Kärt ammu mõelnud, et ta peaks oma orienteerumisoskuseid oluliselt lihvima. Tavapäraselt laseb Kärt Kerttu ja Kristi orienteerumisvõimetel liugu ning ise võistlustel eriti kaarti ei uuri. Samas on iga liikme normaalne orienteerumisvõime oluline. On ju olnud XDreamidel juhtumeid, kus võistkondade liikmed lahutatakse ning igaüks peab ise hakkama saama. Kuna tundub, et paljudele osavõtjatele selline lähenemine meeldib, võib karta, et sarnaseid juhtumeid tuleb veel.

Eelmisel aastal käis Kristi paaril neljapäevakul koos Kristiga, ent selliselt ei olnud Kärt siiski väga motiveeritud ise kaarti lugema. Kristi kui võimekam orienteeruja luges kaarti Kärdist oluliselt kiiremini ja paremini. Kahekesi on ka võimalikud eksimused kergemini mõistetavad ja kõrvaldatavad. Kärt leidiski, et tark oleks minna orienteeruma üksi. Teadagi on inimene kõige rohkem sunnitud õppima siis, kui ta õpitavat asja üksi teeb ja sealjuures teistest ei sõltu. Häda ajab härja kaevu!

Esimesel korral ei julgenud Kärt siiski päris üksi metsa minna ja meelitas 26.05. Krootusel toimunud päevakule kaasa ühe kena noormehe. Valitud rajaks osutus 3. rada, millel linnulennult pikkust 5,1 km. KP-sid oli sellel rajal 13. Kuigi Kärt ei olnud metsas päris üksi ja liikus kahekesi, jälgis ta palju kaarti ning sai isegi üsna hästi aru, kus ta parasjagu viibis. Ka Kärdi kaaslane küsis kontrollimiseks kohati Kärdi käest, et ta näitaks, kus on nende asukoht, ning mis suunas tuleks liikuda. Kahekesi metsas olemisest hoolimata tekkis kahe punkti leidmisel suuremaid probleeme. Pärast teatavat ajakulu said punktid siiski leitud. Kokkuvõtlikult said läbitud kõik 13 punkti. Aga kulus küll üsna palju – 02:00:22. Seejuures jäi jooksu ja kõnni vahekorras peale kõnd.

Järgmisena võttis Kärt osa 09.06. Piigaste teisipäevakust. Sedakorda täitsa üksi. Kärt planeeris läbida taas 3. raja, mille pikkuseks oli linnulennult 5,0 km ning millel oli 18 KP-d. Ajaga 01:31:56 tuli Kärt ka metsast välja nii, et kõik punktid olid võetud. Seejuures suurema osa ajast Kärt jooksis. Olgu öeldud, et Kärdil oli väiksemaid või suuremaid probleeme nii mõnegi punkti leidmisega. Kohati ei olnud Kärt ka oma asukohas väga kindel.  Igal juhtumil suutis Kärt end lõpuks siiski kaardil paika panna ning leidis ka vajalikud punktid. Suur vigade arv on ilmselt algaja kohta täiesti normaalne.

Eelnenud jutu kokkuvõttena võib tõdeda, et Kärt on orienteerumisvallas üsna palju juurde õppinud ja arenenud ning on lootust, et ta omapäi päris metsa ära ei eksi. Igal juhul tulid salatrennid Kärdile kasuks.