Metsakunnid

Meie hooaja lõpetamise pisike ja romantiline lõpetamine on tehtud. Meeleolud olid kelmikad ja rõõmsad ning vaadates neid säravadi nägusid oli tunne, et mets Metsakunne ära veel ei hirmutanud ning millalgi varsti võib taas meid mässamas märgata kuskil.

Sellest, et me vanadele loorberitele passima ei jäänud, annab tunnistust, et Metsakunnid jätkavad treenimist edasi nagu alati. Kerttu treening mahtudest seal kaugel Tallinnas pole küll selget ülevaadet, aga nii virk ja kraps rassib juba niisama olles treeningmahud täis ning eksta trenn oleks juba vormi filigraanne lihvimine. Kärt meil see eest ujub, käib, lükkab lund, ehitab ja suusatab. Paistab, et laskumiste hirm on selleks aastaks ületatud ehk aitas sellele natukene kaasa esimene sõidukord, kus suusk pidas lausa nii hästi, et keset laskumist seisma jäi . Kristi panustab ikka käimisele (kodust tööle ja tagasi, kuigi viimasel ajal peamiselt kodust autoni ja autost kontorisse ning tagasi) ning hularõnga keerutamise õppimisele. Samas viimasel ajal on ka teda sportlikud mõtted kummitanud ning nii lausa laupäeval vedas oma spordiriided selga ja läks jooksma. Jooksis mööda lumiseid ja jäiseid radu ning tunne oli hea, aga kui pulsikellake juba pikemat aega 220 näitas ning kedagi teist läheduses signaali rikkumas ei olnud, siis taandus jooksmine taas käimisele nii igaks juhuks .

Elu on ilus! Pakane ja lumi on kohal (alati võib juurde tulla ), väikesed päkapikud on liikvel, varsti varsti ootab meid jõulupraadi, vahest ootavad meid tantsupõrandad ning alati ootavad meid suusarajad .