Metsakunnid

Kunagi ammu ammu sai järjekordses meelesegaduses Metsakunnid rogani MM registreeritud. Kui nüüd tõele näkku vaadata, siis lootus sinna võistlema saada oli väga väike, kui mitte olematu. Me pole just eriti staasikas meeskond, ka mitte eriti võidukas ning lisaks lastakse ainult 700 inimest MM starti.

24h rogain MM toimub sel korral Eestis. Kuna lausa koju kätte on toodud, siis lihtsalt ei tahtnud/suutnud registreerimata ka jätta. Kuigi 24h natukene hirmutas (siia maani hirmutab), siis lootsime korraldajate valiku peale, et meie nagu oleks teinud kõik, et starti saada, aga näe ei lastud.

Pärast registreerimist saime kirja, et piirarv võistlejaid on peaaegu täis ning ülejäänute seast tehakse valik. Meie sinna valikusse ei jäänud (pole just suurem üllatus ). Me võisime rahulikult edasi nimekirjas olla. Kui keegi peaks looduma, siis sealt tulevad järgmised. Käisid ka kuulujutud, et on natukene lootus, et piirarv tõstetakse 800. Eks me lootsime.

Möödusid nädalad lootuses ja ootuses ning möödusid ka kuud. Ei miskit kuni selle nädalani. Meile potsatas postkasti kiri, kus öeldi, et me saame võistelda. Saate aru meie METSAKUNNID lähme MM’le.

Eks me kolm olime oodanud ja natukene ka kartnud seda JAH vastust, aga nüüd on see käes. Nüüd ei ole muud kui 13-14. september 2008 MM starti. Kuidas seal hakkama saada nii, et ka pärast ellu jääksime, seda me veel ei tea. Õnneks on meie Kalender päris kirju, mis annab võimaluse harjutada liikumist kaardiga nii öösel kui ka päeval ning erinevatel maastikel. Ehk peaks tegema korraliku koolituse meile, et mida ikka silmas pidada ja kuidas marssuute valida ja kuidas kaardiga ellu jääda ning rohkel rohkelt harjutamist ja treenimist. Korjata kogemusi kus vähegi võimalik ning vaikselt vaikselt vastupidavust arendada

Nüüd on plaanid tõsised, aga meie ikka samasugused

Selle hooaja põhisihid.

• 27. aprill - xDream (TEHTUD)
• 10. mai - Libahundi jälg (6h) (TEHTUD)
• 14.juuni - MÕV (TEHTUD)
• 28-29. juuni - xDream (TEHTUD)
• 10. august - Tartu Rulluisumaraton
• 24. august - xDream
• 13-14. september - Rogain MM (24h)
• 27. september - Kalevipoja Rulluisumaraton
• 5. oktoober - xDream
• 11. oktoober- Rogain (8h)
• 25. oktoober - Libahundijälg (6h)

Lisaks veel hulk muid põnevaid tegemisi.

Igal hommikul väikene võimlemine (soovituslikult voodist väljas), tugevamad meist teevad ka väikese jooksu ja siis suure urraaagaa külma vee alla karastama…ja juba ongi kaks võitu saavutatud. Edasi rõõmsal meelel riidesse ja korralikult putru sööma (korralik Metsakunn on isukas).

Ja siis tööle. Metsakunnid lifte ja mittekondijõul edasi liikuvaid sõiduvahendeid ei tunnista. Paljalt tööle liikumisest ammutame me sellise ettevalmistuse, et päevas ühest trennis piisab

Lõunal Metsakunn valib piisavalt kaugel asuva söögikoha ja läheneb sellele kergelt lendleval sammul. Metsakunn toitub KORRALIKULT (soe praad igal lõunal õigel ajal)!

Peale tööd otsib Metsakunn enda füüsilise külje arendamise võimalusi. Jookseb, aerutab, väntab, rullib, painutab, tõstab kangi, ujub, hüppab, jalutab jne… ka sportimisele mõtlemine on arendavam kui mitte mõtlemine. Metsakunn spordi mõõdukalt. Metsakunn ei lõhu ennast (Kärt, ka enese viiliutamine käib lõhkumise alla).

Metsakunn toitub taas (nagu alati täpselt õigel ajal).

Inimene areneb ka jõudsalt magades. Korralik Metsakunn magab ca 8h IGAS ööpäevas (jah Kerttu, igas ööpäevas, mitte nädalas).

JA ALATI TULEB MEELES PIDADA, ET:
Metsakunn on sportlikult rõõmus igas asendis.
Metsakunn on sportlikult rõõmus igas asendis.
Metsakunn on sportlikult rõõmus igas asendis.

Meil meeskonnaks saamisel ei ole kindlat kellaaega, ei ole ka kindlat kuupäeva, vaid on kindel saamise lugu. See lugu hakkas arenema 2007. aasta suvel kui Kristi esitas Kerttule küsimuse, et kas lähme Tartu I rulluisumaratonile ning Kerttu vastas jaatavalt (tema esimene JAH). Oma vormi ning tuleviku plaane silmas pidades registreeriti tagasihoidlikult lühemale distantsile.

26. august 2007. aasta seisid Kerttu ja Kristi koos teistega stardis (taas tagasihoidlikult viimaste seas). Stardipauk ning vaikselt ja ettevaatlikult hakati veerema, kuna esimest korda oldi korraga rajal koos nii paljudega. Mida minut edasi seda rohkem hakkasid seljad vastu tulema. Iga minutiga kasvas ka julgus ja hasart. Ilm oli üllatavalt tuuline, aga seda võimsam oli tunne üle finiši veereda. See tunne, nagu oleks tõesti tubli olnud, oli hea. Ning nii hakkaski kasvama soov osaleda ja ennast proovile panna.

Juba nädal hiljem olidi Kalevipoja II rulluisumaratoni stardis, aga siis juba täispikal distantsil. Nädal oli ilmaga imet teinud: külm, ikka veel tuuline ning õrnalt vihmane. Paksud vammused seljas, lisaks kiht kaitsmeid (Kristil tunduvalt rohkem kui Kerttul), rullid jalas ja starti. Algus oli hea. Korra tekkis isegi tunne, et eelmise õhtu puhastamisest ja määrimisest oli kasu olnud, kuid see tunne kadus kohe kui tehti pööre ning tuul vastu puhuma hakkas. Tuul oli selline, et kohe oli tuul. Jää või seisma. Kiiresti saadi aru, et meeskonnas peitub võlujõud ning asuti üksteist vedama (õnneks oli meiega kaasas ka meie tuulemurdja). Asi paistis toimivat: allatuult sai taastuda ja vastutuult sai tööd teha. Viimase ringi pöördel me enam inimesi ei näinud. Lõpetasime veel suurema tundega, et oleks nagu tublid olnud.

Seni kaua olime tegutsenud koos, kuid samas eraldi. Kuid meile meeldis koos olla ja mütata rohkem ning nii suutsime ennast registreerida seni tundmatule üritusele rogain (Kerttu teine oluline JAH). Pidavat teine vahva ja piisavalt motiveeriv olema. Kuna kaart JA kompass JA mets oli meile seni tundmatu teema, siis tunduski ainu õigena meie meeskonda Metsakunnideks kutsuda (kindlasti on selle nime taga veel pikemad ja sügavamad lood ka ). Meie enda valitud järjekorras kaheksa tundi metsas/maastikul punkte taga ajada oli vahva, kuigi viimase kaks tundi toimus liikumine puhtast inertsist. Seisma jääda igaks juhuks ei julgenud, sest puudus kindlustunne kas pärast jalad taas liikuma hakkavad. Lõppu me jõudsime, plaani me täitsime ning taas valdas uskumatult tunne, et nagu oleks tublid olnud. Siin kohas suured tänusõnad Margusele, kes enne etappi meile kompass JA kaart JA maastik põhitõdesid selgitas.

Enam ei hoidnud meid miskit tagasi. Me suutsime peaaegu kõike, aga et me kõike suudaks liitus meie meeskonnaga KÄRT. Kohe karmauhti lendasime Winter XDreamile peale. Osalesime ning Kärt tõestas oma suhtumisega, et ta on tõeline Metsakunn. Ning finišis tundsime nagu oleks tublid olnud.

Nii saigi meist täiuslik meeskond