2. SSSM – 4. nädal (22. – 28.06.) 28 juuni 2009
Posted by metsakunnid in Mõtisklused.3 comments
Jaan möödas, paljudel ka öine xDream möödas. Kui me nati taastunud oleme, siis tuleb juttu nii NB100, xDeamist kui ka korrastame SSSM sissekanded. Seni olge te usinad ja pange oma sportlikud aktiivsuse tunnid taaskord kirja.
Peale neljanda nädala tulemusi teeme väikese vahekokkuvõtte. Positsioon peab ju selge olema enne viimase SSSM kuu algust 
!
1001 Kerttu
Total:
1011 Kärt
Total:
1021 Kristi
Total:
11 Erko
Total:
21 Madis
Total:
31 Martin
Total:
41 Margus
Total:
51 Lauri
Total:
61 Margit
Total:
71 Piret
Total:
2. SSSM – 3. nädal (15.-21.06) 22 juuni 2009
Posted by metsakunnid in 2. SSSM.6 comments
Andkem siis aru kolmanda nädala tulemuste kohta.
Selleks nädalaks soovime head jaani ning soovitame šašlõki, vorstikeste ja õllega sissesaadud kalorite kulutamiseks ka sportlikku tegevust. Vaba aega on see nädal ju rohkem, kui tavapäraselt. 
Lisaks soovime pikka vastupidavust, head tervist ja suurt spordivaimu xdreamlastele, keda ootab tuleval nädalavahetusel ees pikk öine võistlus.
1001 Kerttu
Total:
1011 Kärt
Total: 3h34m
Sportlikud saavutused:
- orienteerumine - 01:58 (Prangli neljapäevak, kolmas rada. Peaasjalikult jalutasime rahulikult. O-pool ok, saime kõik punktid kätte)
- ratas + jooks – 01:36 (umbes 22 km ratast, keskmine kiirus 22,1 km/h, peale seda 5 km sörkjooksu ring)
1021 Kristi
Total:
11 Erko
Total:
21 Madis
Total:
31 Martin
Total:
41 Margus
Total:
51 Lauri
Total:
61 Margit
Total:
71 Piret
Total:
2. SSSM – 2. nädal (08.-14.06) 15 juuni 2009
Posted by metsakunnid in 2. SSSM.1 comment so far
Juba olemegi jõudnud seekordse SSSMi teise nädala lõppu. Kas teine nädal kulges paremini, kui võrdlemisi kehvade tulemustega esimene nädal? Kas võidutsevad vanad kalad või hoopis uued sssmlased? Kas näeme taas nulliringe? Kes sssmlastest on saavutanud võidu nurjatu ilma üle? Kes on ilmale alistunud? Kas mõni sssmlane on taas saavutanud mõne märkimisväärse koha võistlustel? Kes on kõige lähemal ihaldusväärsele karikale? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saame kindlasti vastuse käesolevast kokkuvõttest.
Sel nädalal ehib kokkuvõtet järjekordne kaader edukast osavõtust. Kaela küll ei riputatud meistri medaleid, aga osavõtu diplomi sai igaüks ning loosi teel isegi õnnelikumad mõned auhinnad . Pildil siis Erko pärast Põltsamaa X Rattaretke koos diplomi, ratta ja vapustava outfitiga!
1001 Kerttu
Total:
1011 Kärt
Total: 3h05m
Sportlikud saavutused:
- orienteerumine - 03:05 (Piigaste teisipäevak – 01:33; Kirikuküla neljapäevak – 01:32)
Minu eelmise nädala tulemuste vabanduseks on halb ilm. Kuigi plaanisin paaril päeval tõsimeeli ka rattaga sõitma minna, ei saanud sellest vihma tõttu asja. Nii usin ma veel ei ole, et vihmaga õue roniksin. Mugavus ennekõike! Arvestades asjaolusid läks niigi hästi, et mul õnnestus osa võtta kahest orinteerumispäevakust, täpsemalt on nendest pajatatud meie blogi teistes sissekannetes.
Boonusena niitsin pühapäeval muru umbes poolteist tundi.. kuni hakkas taas sadama. 
1021 Kristi
Total: 4h56m
Sportlikud saavutused:
- rulluisutamine – 1h15m (keskmine 161)
- orienteerumine – 1h31m (keskmine 151)
- ratas – 2h10m (keskmine 153)
Rattas sai nüüd ülepika aja taas kättevõetud, Põltsamaale sõidutatud ning Põltsamaa X Rattaretke starti viidud. See rattaretk on nagu pisikene traditsioon isa sünnipäeva pidustustes ning nii aastast aastasse sõidame koos perega (ema tavaliselt vaaritab toite kodus, et meil naastes oleks hea sööma hakata). Kui muidu on mu ratas pärit Põltsamaa rattalaenutusest, siis sel korral olin ikkagi täisvarustuses stardis: oma ratas, rattapapu, rattapüksid, täitsa sportlik tuulekas, kindad, prillid, kiiver. Välimuselt täitsa väärisin esireast startimist 
.
Marsruut selline kattega ja kruusa segu, aga väga hästi sõidetav. Tuul pakkus mõnusalt püsimist, ratta küljes olevad numbreid näitavad vidinad pakkusid võrdluse pinget ning samuti üritasin seda kõike sõidupealt jäädvustada. Ning 28km hiljem loositi mulle isegi auhind: päästevest .
Veel enne koju minekut otsustasime ka Kuningamäe terviserajad üle kaeda. Turnisime seal kõige kõrgema kuhja otsa ning siis tulime mööda külge alla, väntasime mööda põlde ning jõudsime lõpuks ametlike radadeni. Esimene ring läbisime, teise tegime võidu. Ojaa…võidu on ikka täitsa teine tera. Ma vist varem polegi rattaga võidu sõitnud, aga siis kohe mõnusalt esimese tõusu lõpus jalad nati pakud ning pulss seal väga väga üleval. Ütleme nii, et huvitav kogemus oli ning julgusest on kõvasti kõvasti puudu, ikka kipun seda pidurit liiast käppima.
Kui eelmine nädal oli nulli nädal, siis sel nädalal lubasin, et tulgu vihma, aga ma lähen trenni. Reaalsuses tuli vihma päevadel kui ma trennis ei käinud. Et suvi päikseline oleks, siis kõik trenni!
11 Erko
Total: 1h30m
Sportlikud saavutused:
- Rattasõit 30km 1:30
Boonuseks 4 korda sauna ja ujumishooaja avamine.
21 Madis
Total: 1h29m
Sportlikud saavutused:
- T: Orienteerumine, Vääna-Jõesuu päevak, 6.7km rada. Käesoleva hooaja esimene orienteerumine minu jaoks.. sellele vastavalt veetsin metsas piisavalt aega, et SSSMi jaoks minuteid koguda. Läks 1h9min.
- K: Seinaronimine. Reaalselt seinal ronimisaega vast 20min. Jällegi pärast pikemat pausi seinal, läks umbes sama “hästi” kui orienteeruminegi.
Aega kogunes sama palju kui eelmiselgi, aga läks natuke aktiivsemalt.
31 Martin
Total: 4h10m
Sportlikud saavutused:
- orienteerumine - 01:55. Neljapäevak Kirikukülas. Sain 1. rajal kätte 17 punkti 20-st. Keerulise mikroreljeefi tõttu eksisin pidevalt ära.
- rulluisutamine – 01:30. Testisin Tartu-Aruküla kergliiklusteed. Seal saab umbes 4,5 km järjest sõita ning ohtlikke laskumisi ja suuremaid ristmikke ei ole. Hommikul enne uisutamist ilmakaarti uurides tundus, et vihm oli Tartust mööda läinud, aga siiski hakkas poole peal sadama. Sõitsin siiski ka vihmaga edasi, kuigi uisud ei tahtnud märjalt enam hästi veereda. Tagasi raja algusesse bussiootepaviljoni jõudsin paduvihmas.
- jalutamine (vihma käes) – 0:45. Panin paksu voodriga vesti selga, et külm ei hakkaks, ja üritasin paduvihma nautida. Kahjuks siiski vihm ei olnud enam piisavalt tugev.
41 Margus
Total: 9h07m
Sportlikud saavutused:
- seinaronimine - 02:00
- kendo - 01:30
- orienteerumine - 01:37. Algas päris talutavalt, leidsin punktid ilusti üles, muret tekitas vaid see, et Arne mulle kuklasse hingas. 8. punkti juures tegin vea ja keerasin vale metsaraja peale. See viga koos järgnenud närvilise ringisahmimisega läks maksma umbes 15 minutit ja korraliku kaotuse Arnele.
- rattasõit - 04:00 (koos puhkepausidega). Käisime Suurupis, 53km; avg 16,8; max 47 (vastutuulega Tabasalu mäest alla).
Boonusena pikk autosõit Pärnusse, toidumürgitus, orienteerumise radade analüüs ja pool tundi tõukerattasõitu.
51 Lauri
Total:
61 Margit
Total:
71 Piret
Total: 7h35m
Sportlikud saavutused:
- seinaronimine - 02:00
- rattasõit - 04:00
- orinteerumine - 01:35 (N21B rajal Kloogal)
Punkt 73….kus? 11 juuni 2009
Posted by metsakunnid in Treening.add a comment
Päevakud on vaikselt taas teemaks tõusnud. Eelmisel aastal üritati me entusiasmi ja jätkuvat vasika vaimustust kahandada mõne vihjega, aga see ei kandnud vilja.
Nüüd kui Kärt salatrenniga ennast vormi oli ajanud, oli just õige aeg taas Kristiga metsa minna. Küll on hea sõita kohta, kus juba käinud, nii hakkame ka meie ennast varsti asjalike o inimestena tundma . Eelmisel korral näitas Kirikuküla meile mõnusalt hambaid ja pani rõõmsalt me ego õigesse kohta tagasi. Sel korral kohe aupahtlikult valisime raja R3.
Täiesti loomulikuna asusime kohe jooksma ning nii viiendal minutil seal sihil üle kuuskede tõketjoostes näitasid me kellad 182 ja 186. Vormi meil on . Mõistusega minnas algus nagu töötas ilusasti. Kuskil kolmandasse punkti minnes mingi rahvas hängis sihil ning me otsustasime ilma suunda panemata tunde peale metsa punkti leidma minna. Ütleme nii, et kohe karistati selline tegevus ära ka 11 minutiga. Selline ajutus muutis taas valvsamaks ning sundis rohkem keskenduma. Suund paika, pilk kaardil ja loodusel ning vahemaade läbimine aja taustal – põnev oli katsetada.
Korra tundus, et asi läheb nagu alati. See, et me suunal natukene eksisime oli normaalne, aga see, et me otsisime, tuuslasime ning oleme veendunud, et me oleme täitsa õiges kohas, kuid punkti ei ole seal, on ka meie puhul normaalne. Sel korral me isegi ei roninud vale mäe otsa, vaid lihtsalt pidevalt ja korduvalt möödusime punktist ilma seda nägemata 
. Tänud kaas o-listele, kes andsid meile kindlust, et seal ikkagi on punkt ning 22 minutit hiljem me selle ka leidsime .
Ja siis see juhtus. Stardist oli möödunud 1h31m ning Metsakunnid olid finišid ning metsas ei jäänud ühtegi punkti korjamata. Metsakunnid ruulivad, vot!
Kuidas Kärt teeb salatrenni 10 juuni 2009
Posted by metsakunnid in Treening.1 comment so far
Paljud võivad nüüd mõelda, milles Kärdi salatrenn võiks seisneda. Niisama trenni tegemine ju teatavasti mingi saladus ei ole, ka oma ajalisi mahtusid pole me teiste eest varjanud. Aga siiski on trennitegemise juures miskit, mida Kärt on kiivalt teiste Metsakunnide eest varjanud. Nimelt – Kärt on käinud ilma teiste Metsakunnideta orienteerumas.
Alustama peaks ilmselt sellest, kuidas Kärt ükskord vaatas Põlvamaa teisipäevakude toimumiskohti ning avastas, kuidas palju päevakuid toimub tema kodust ˇ10 km raadiuses, seega häbematult lähedal. Samas oli Kärt ammu mõelnud, et ta peaks oma orienteerumisoskuseid oluliselt lihvima. Tavapäraselt laseb Kärt Kerttu ja Kristi orienteerumisvõimetel liugu ning ise võistlustel eriti kaarti ei uuri. Samas on iga liikme normaalne orienteerumisvõime oluline. On ju olnud XDreamidel juhtumeid, kus võistkondade liikmed lahutatakse ning igaüks peab ise hakkama saama. Kuna tundub, et paljudele osavõtjatele selline lähenemine meeldib, võib karta, et sarnaseid juhtumeid tuleb veel.
Eelmisel aastal käis Kristi paaril neljapäevakul koos Kristiga, ent selliselt ei olnud Kärt siiski väga motiveeritud ise kaarti lugema. Kristi kui võimekam orienteeruja luges kaarti Kärdist oluliselt kiiremini ja paremini. Kahekesi on ka võimalikud eksimused kergemini mõistetavad ja kõrvaldatavad. Kärt leidiski, et tark oleks minna orienteeruma üksi. Teadagi on inimene kõige rohkem sunnitud õppima siis, kui ta õpitavat asja üksi teeb ja sealjuures teistest ei sõltu. Häda ajab härja kaevu!
Esimesel korral ei julgenud Kärt siiski päris üksi metsa minna ja meelitas 26.05. Krootusel toimunud päevakule kaasa ühe kena noormehe. Valitud rajaks osutus 3. rada, millel linnulennult pikkust 5,1 km. KP-sid oli sellel rajal 13. Kuigi Kärt ei olnud metsas päris üksi ja liikus kahekesi, jälgis ta palju kaarti ning sai isegi üsna hästi aru, kus ta parasjagu viibis. Ka Kärdi kaaslane küsis kontrollimiseks kohati Kärdi käest, et ta näitaks, kus on nende asukoht, ning mis suunas tuleks liikuda. Kahekesi metsas olemisest hoolimata tekkis kahe punkti leidmisel suuremaid probleeme. Pärast teatavat ajakulu said punktid siiski leitud. Kokkuvõtlikult said läbitud kõik 13 punkti. Aga kulus küll üsna palju – 02:00:22. Seejuures jäi jooksu ja kõnni vahekorras peale kõnd.
Järgmisena võttis Kärt osa 09.06. Piigaste teisipäevakust. Sedakorda täitsa üksi. Kärt planeeris läbida taas 3. raja, mille pikkuseks oli linnulennult 5,0 km ning millel oli 18 KP-d. Ajaga 01:31:56 tuli Kärt ka metsast välja nii, et kõik punktid olid võetud. Seejuures suurema osa ajast Kärt jooksis. Olgu öeldud, et Kärdil oli väiksemaid või suuremaid probleeme nii mõnegi punkti leidmisega. Kohati ei olnud Kärt ka oma asukohas väga kindel. Igal juhtumil suutis Kärt end lõpuks siiski kaardil paika panna ning leidis ka vajalikud punktid. Suur vigade arv on ilmselt algaja kohta täiesti normaalne.
Eelnenud jutu kokkuvõttena võib tõdeda, et Kärt on orienteerumisvallas üsna palju juurde õppinud ja arenenud ning on lootust, et ta omapäi päris metsa ära ei eksi. Igal juhul tulid salatrennid Kärdile kasuks.
2. SSSM – 1. nädal (01.-07.06) 8 juuni 2009
Posted by metsakunnid in 2. SSSM.16 comments
Nii ootamatult kui 2. SSSM algas, siis nii ootamatult ka esimene nädal möödus. Registreerunute hulgas võib näha juba vanasid kalasid Erko, Piret, Margus ja Martin, aga ka täitsa värsket verd Madis ja Lauri. Tere tulemast kõigile ja kindasti saab see olema põnev rebimine.
Kel veel 2. SSSMle registreerimata ning soov osaleda, siis antku aga käia. Meil registreerimine lukku ei lähe !
Vihma oli küll eelmisel nädalal palju ja kohe usinaga ootan eelmise nädala raporteid sportliku aktiivuse kohta . Kes eelmisel nädala vihma läbi aknaklaasi tunnetas, siis sel nädalal kõik see mees õue. Vot nii
Meie selle nädala tulemusi kaunistab Madise pildikogust pärit pildid tema võistlusest. Me oleme uhked su üle!
Aga laseme siis sportlikult aktiivsuse tunnid lendu!
1001 Kerttu
Total:
Sportlikud saavutused:
1011 Kärt
Total: 0h40m
Sportlikud saavutused:
- jalgratas – 0:40
Minu eelmise nädala ainus sportlik saavutus oli üks kiiremat sorti jalgrattasõit esmaspäeval. Läbisin 16,5 km, ajaks 0:36:21, mõned minutid venitusi veel peale. Arvestades eelmise nädala heitlikke ilmaolusid, on selle 40 minuti näol tegemist isegi hea tulemusega. Võrreldes sellele nädalale eelnevate nädalatega on see muidugi kehv näitaja. Aga mis teha – sportimine vihmas ja külmas mulle väga mokka mööda ei ole. Loodame tuleval nädalal ikka paremat ilma ja paremaid tulemusi.
1021 Kristi
Total: 0h
Lausa nii tubli olin, et ei suutnud ühtegi boonust ka kirja saada. Sadas ju pea terve nädal vihma ning paistab, et Libahunt on minus sügava jälje jätnud ja nüüd on lausa foobia märjaks olemise vastu, sest ausõna juba kolmapäeval pakkisin oma päevakuriided ja panin autosse, et neljapäeval metsas mässata, aga ei miskit.
Vähemalt on mul ülivõimas võimalus skoorida valdkonnas enam arenenud .
11 Erko
Total: 0h
Suur null.
21 Madis
Total: 1h30m
Sportlikud saavutused:
- 20 min jooksu neljapeva hommikul Toompeale ja tagasi (vahepeal 9 min Eesti lipu sünnipeva).
- 1h 10min mägimatkatehnika võistluste kaks trassi.
Siinkohal tekkis mul kahtlus, kas Metsakunnide karmid kohtunikud selle läbi ka lasevad, sest siin oli suhteliselt palju kaaslaste sihipärast füüsilist abi (köiest tõmbamine jms), aga kuna selle eesmärgiks oli peamiselt ohutuse tagamine ja vahepeal pidin ma ise kaaslast või lisaraskust vedama, siis äkki andestatakse.
Madis, me täitsa mõistame, et tagasihoidlikkus on voorus, aga kui ikka Eesti meistriteks tullakse, siis seda peaks kõvasti, suurelt ja palju palju kordi kuulutama . Ühesõnaga kogu Metsakunnide väe ning usume, et ka kõikide SSSM osalejate poolt kuhjaga õnnesoove sulle ja sinu meeskonnale jalgsi- ja mägimatkatehnikas Eesti meistriks tulemise puhul.
31 Martin
Total: 1h46m
Sportlikud saavutused:
- orienteerumine – 01:46
Viisjaagul toimus kõige ekstreemsem päevak, kus ma olen seni osalenud. Vihma sadas kogu aja ning kuna vihma oli juba mitu päeva järjest sadanud, siis oli veetase kraavides ja soodes väga kõrge. Üritasin ühest soost otse läbi minna, aga vesi oli seal ligi nabani. Suplesin seal umbes veerand tundi. Soo keskel olid kraavid, kus vesi paistis olevat üle pea. Oleks pidanud kaardi tasku panema ja kraavidest üle ujuma, aga ma ei olnud kindel, kas teisel pool kraavi jalad põhja ulatuvad. Seega läksin siiski tagasi ja ringiga ümber soo. Hiljem tuli veel ühest kraavist üle minna, kus jalad põhja ei ulatunud. Seal oli õnneks olemas puu, millest kinni hoida ja käte abil üle kraavi liikuda, samal ajal, kui jalad mudas rippusid (selle libeda puu peal kõndida ma ei riskinud). Tulemust kirja loomulikult ei saanud, kuna aeg kulus supluse peale ära ja 1. rajal sain kätte 14 punkti 20-st.
41 Margus
Total: 1h30m
Sportlikud saavutused:
- Kendo: 1,5h
See nädal möödus väga (liigagi) töiselt. Boonusena sain ma oma selle semestri ainsa eksami tehtud.
51 Lauri
Total: 5h30m
Sportlikud saavutused:
- jooks – 04:10
- ujumine – 0:20
- venitused – 01:00
Põhiliselt jooks, iga päev peale esmasp. mis on puhkepäev, sai kokku sujuvalt 250 min. see siis 4 h ja 10 min + 20 min ujumist. Kas venitamised lähevad ka arvesse? Jaa, ikka arvestame venitustele kuluvat aega ka. Siis peaks 6 x 10 min ka juurde veel panema. Lõpptulemuseks oli räme nohu, mis n 24 mahu oluliselt alla tõmbas.
61 Margit
Total: 4h
Sportlikud saavutused:
- 4h rahvatants – korralik kestvustreening
71 Piret
Total: 0h
Nulliring.
Atensioone, atensioone – 2. SSSM!! 2 juuni 2009
Posted by metsakunnid in 2. SSSM, Mõtisklused.1 comment so far
Sel nädalal (01.06.2009) algas meie lugejate suurel soovil taas Suur Sotsialistlik Sporditundide Maraton, mis kestab juuli kuu viimase päevani. Võidab see, kes kogub 31. juuliks 2009 kõige enam sportlikult aktiivseid tunde (nii treening kui ka võistlus). Võitja osaks saab igavene au ja kuulsus!
Võistlus teenib kahte eesmärki:
1) motiveerida Metsakunne (tegelikult ikka kõiki) rohkem liigutama;
2) aidata Metsakunne (tegelikult ikka kõiki) natsa vormi viia, et ikka võistlustel metsast elusalt välja jõuaks
Nii et aitab looderdamisest!
JUHEND
2. Suure Sotsialistliku Sporditundide Maratoni (2. SSSM) korraldavad Metsakunnide spordihingede vallatud unistused sponsorite ja kaasaelajate kaasabil (iga sponsor ja kaalaelaja on oodatud).
2. 2. SSSM viiakse läbi tuginedes käesolevale juhendile ja Metsakunnide spordihingede vallatute unistuste otsustele.
3. 2. Suur Sotsialistlik Sporditundide Maraton toimub 1. juunist kuni 31.juulini 2009. a.
4. 2. SSSM on võistlus, kus puuduvad ajalimiidid. Samas tasuks tundide kogumisel säilitada kaine mõistus.
5. Sportlikke aktiivsuse tunde võib koguda ükskõik kuidas: joostes, suusatades, uisutades, ujudes, kõndides, jõusaalis vms. Boonuspunkte saab koguda, kui asendad tavaliselt autoga läbitavad teelõigud kondijõul liikuva viisiga (nt tööle ja koju ei sõida autoga, vaid käid jala või sõidad jalgrattaga). Kui tekib küsimus kas vastav tegevus läheb arvesse, siis kontakteeruda peakohtunikuga Metsakunn Kärdi või tema abilisega Metsakunn Kristiga.
6. Kõrvalise abi kasutamine distantside läbimiseks on keelatud ja sellise abi kasutamise korral võistleja diskvalifitseeritakse. Kõrvaliseks abiks loetakse teise (eelkõige vastassoost) osaleja sihipärast füüsilist abi (vedamine, tõukamine), mis on suunatud kaasosaleja edasiliikumise kergendamiseks. Kõrvalise abi kasutamiseks ei loeta kaasosalejale lühiajalist toetumist või tõukamist, mille eesmärgiks on ohutuse säilitamine ja samuti grupis laskumise puhul eessõitjaga füüsilise kontakti hoidmist.
7. Ohutus. Osavõtt toimub omal riisikol. Osavõtjatel on kohustuslik kanda vastavalt alale kaitsevarustust ning valida endale jõukohased rajad.
8. Võistluskategooriad: Metsakunnid ja Üldkategooria.
9. Osavõtjate registreerimine toimub Metsakunnide kodulehel.
10. Osavõtutasud. Võistlus on Metsakunnidele kohustuslik. Osavõtust loomumisel maksavad Metsakunnid trahvi 50 EEK x-Dreami osalemise eelarvesse. Üldkategooria osavõtjate osavõtutasu on Metsakunnidele üks mõttetera, mis motiveeriks meid ennast parimast sportlikust küljest näitama. Osavõtust loobumisel osavõtumaksu ei tagastata. SSSM ärajäämisel korraldajatest mitteolenevail põhjustel osavõtutasu ei tagastata.
11. Võistluse kestel ümberregistreerimist ei toimu. Teise inimese sportliku aktiivsuse kirjapanijad diskvalifitseeritakse.
12. Osavõtutasu sisaldab järgmist: optimistlikke ja rõõmsameelseid kaasosalejaid, virtuaalselt omistatud stardinumbrit, Metsakunnide kodulehel aktiivset teemat, tulemusega lõpetajatele nimeline diplom ning võitjale au ja kuulsus.
13. Tulemuse saamiseks peab osavõtja kogu võistluse vältel igal esmasepäeval (kuna tegemist on suvega, siis me ei kohusta keset suvepuhkust netti otsima, et meile sissekanne teha, vaid sooviksime, et annaksite meile lihtsalt teada kui järgmise nädala eemal ning sissekanne tuleb viitega) tegema sissekande oma eelmise nägala sportlike aktiivsuste kohta (ka mitte aktiivsuse kohta ehk kui tulemust ei olnud, siis deklareerid ka selle) Metsakunnide kodulehele. Osavõtjad, kellele puudub võimalus ise sissekandeid teha, lisavad kommentaari antud teema alla ning võistluse peakohtunik Metsakunn Kärt või tema abiline Metsakunn Kristi lisavad need andmed ise sissekandesse.
14. Tulemuste arvestamine toimub iga võistleja sissekannete põhjal. Lisaks treeningtundide koguarvule võiks tuua välja eraldi treeningtunnid spordialade kaupa (nt kokku 5 h, sealhulgas 2:20 suusatamist ja 2:40 ujumist vms). Siis on põnevam! Muidugi võib lisada ka igasugu muud huvipakkuvat infot. Eelmise nädala sportlikud aktiivsused tuleb korrektselt sisestada iga võistleja poolt ise ning osavõtja vastutab oma sisestatud andmete õigsuse eest. Sport on ikkagi aus mäng. Metsakunnid tulemusi kontrollima ei hakka, aga kui tuleb välja oma sportlike tulemuste tahtlikus väär esitamine, siis oleme väga väga pettunud ning samuti Metsakunnide kehva tuju korral järgnevad tõsised sanktsioonid. Võimalusest mitte õigel ajal sisestada oma tulemusi tuleb teatada koheselt Metsakunne.
15. Tulemused avaldatakse jooksvalt esialgsete tulemustena Metsakunnide kodulehe sisse kannetes, võistluse kokkuvõtte avaldatakse nii kiiresti kui võimalik.
16. Meditsiiniteenistuse tagab üle Eesti asuvad traumapunktid. Informatsioon rajal olevatest abivajajate kohta tuleb edastada hädaabinumbril 112 või motivatsiooni kriiside korral Metsakunnide motivatsiooni numbril (+372 51 969 263).
17. Autasustamine toimub. Autasustatakse erinevate kategooriate parimat ning jagatakse eriauhindadega tunnustust.
18. Protestid võistlustulemuste, võistlusmääruste rikkumiste jne kohta tuleb esitada Metsakunn Kärdile. Protesti tasu on üks vanarahva tarkus, mille kasutamisõigus tagastatakse omaniku soovil ainult protesti rahuldamisel. Kõik võistlustega seotud protestid lahendab Metsakunnide spordihingete vallatud unistused.
19. Juhendis käsitlemata küsimused lahendavad Metsakunn Kärt koos teiste Metsakunnidega.
2. SSSM’le registreerimine 2 juuni 2009
Posted by metsakunnid in 2. SSSM.11 comments
2. Suurele Sotsialistlikule Sporditundide Maratonile (2. SSSM) registreerimiseks lisa kommentaar, mille sisuks oleks:
- osaleja nimi
- meeskonna nimi (kui on olemas)
- treeningtundide soov unelm (et me saaks sind ergutada selle suunas)
- vihjata võib ka mis aladelt hakkavad treeningtunnid kogunema
- ja muidugi osavõtutasu tasumine (Metsakunnidele üks mõttetera, mis motiveeriks meid ennast parimast sportlikust küljest näitama).
Ükski andmetest ei ole kohustuslik, aga tore oleks kaas võistlejatel teada, kellega konkureeritakse
Metsakunnid Kerttu, Kärt ja Kristi on juba registreerunud, registreeru sa ka
Libahundi jälg, I etapp – Naissaar (09.05.2009) 15 Mai 2009
Posted by metsakunnid in Tulemus.6 comments
Vot rõve oli. Ärge saage meist valesti aru. Meile meeldis maastik, meile meeldisid lisaülesanded, meile meeldisid punktid, meile meeldis korraldus ja korraldajate vastutulelikus, meile meeldisid rõõmsameelsed punktikohtunikud, meile meeldis söök ning meile meeldis see vahva seltskond, mõnikord (äärmiselt harvadel kordadel) meeldis isegi ilm, aga ikkagi oli rõve.
Selle võistluse puhul ei julgenud me kuni lõpuni kasutada teada-tuntud sõnu, et enam hullemaks ei lähe ega saa minna. Kuni reede lõunani oli meie elu muretu ja ideaalne. Siis hakkasid aga kogunema esimesed ähvardavad äikesepilved. 14:16 tuli kõne, et Kerttu ei saa koos meiega metsa tulla. Sellest šokist saime raskustega üle ning meie vapper teekond jätkus reede õhtul Tallinna poole. 21:56 otsustas Kärdi auto Ülemiste parklas nalja teha ning keeldus pagasniku luuki lukustamist, vahet polnud, kas proovisime hea või kurjaga. 1h19 m pärast istusime ikka autos ning olime suurest masendusest ära hävitanud võistluse tarbeks mõeldud vorstikesed ja kommid. Geniaalset plaani polnud ning mõtisklesime, mida teha edasi. Olime valmis juba 100 km kaugusele maale sõitma, ent siis sähvatas nädalavahetuse parim idee ning saime oma hädale vastuvõetava lahenduse. Magama saime siiski võrdlemisi hilja.
Hommik. Magasime võimalikult kaua ning siis kiirustasime, et omadega valmis jõuda. Põhjatust Tallinnast leidsime üles isegi õige keerulise nimega sadama, kus laev ootas. Laevas leidsime teiste abiga istumiskohad ja saime kätte oma kaua oodatud Rogaini MM plaadi. Kärdile õnnestus meil laevast saada isegi kohvi, mille vajadusest ta ärkamisest saati juba jauras . Super!
Aga siis vaatasime mingi aeg laeva aknast välja ning mis me nägime – sadas vihma. Sellest tulenevalt olid me riided ja jalanõud märjad juba enne, kui kui me stardimaterjalid kätte saime (stardinumbriks oli seekord 215). Vot sel hetkel tundus, et eelmise päeva päikeselise ja kuuma ilmaga pakitud kott ei toimi sellisel külmal, tuulisel ja vihmasel päeval. Aga meie olime ikka veel tobedalt rõõmsameelsed. Väga ei lasknud me heidutada end ka sellest, et me ei olnud eriti mõelnud nn soojade riiete kaasavõtmise peale. Lõdistasime kõigest hoolimata rõõmsameelselt hambaid . Marsruudi (SF-22-23-42-33-37-43-56-71-55-70-76-29-52-74-48, sealt edasi mõtlemise koht) planeerisime 5-7 minutiga. Kotti meil pakkida vaja ei olnud, sest vorstikesed olid otsas, fotoka aku oli tühi (ja olime selle unustanud laadima panna), kindad ja plaastrid olid kodus. Ning ühtlasi olime me koti ka maha unustanud nii, et ka soovi korral poleks me kotti saanud nagunii kaasa võtta. Seega läksime kotita (see tähendas ka toiduta) rajale ning kohustuslikku veepudelit tassis Kärt lihtsalt käes, taskulamp (või noh, pealamp) oli Kristi pähe kinnitatud ning kompassid ka kuhugi haagitud. Kui õhtul enne uinumist kartsime, et kaasa sai võetud liiga soe riietus, siis kohapeal toppisime kõik olemasolevad riided siiski selga. Etteruttavalt – külm hakkas sellegipoolest.
Start. Metsakunnid asuvad mööda liivast randa vihmas jooksma. Väikene soe sees, esimene punkt leitud, teised inimesed me ümbert kadunud, tunne täitsa mõnus. Vihmast märg liiv võimaldab teha mõned jooksusammud, niisked riided korjavad enda ümber auru. Rõõmsa meele ülalhoidmiseks joonistas Kärt oma märgadele ja auravatele lipadele naerunäo . Punktid tulevad ise meie juurde.
Jõudsime punkti 71, kus oli ülesandeks mööda maaalust pimedat tunnelit pidevalt paremale hoides tunneli lõpust punkt võtta ja siis mööda maad tagasi tulla. Me seisime seal tunneli suudmel, mis sõna otsese mõttes oli auk maas. Kui peab, siis peab. Jätsime kõik oma lahtised vidinad kohtunikule valvata, kes sõbralikult lubas, et kui me tunni möödudes tagasi ei ole, siis küll järgmised võistlejad tulevad meid otsima . Väga lohutav, eksole. Libistasime end auku, süütasime pealambi, Kärt (kes polnud mingisugusest lambi kaasavõtmise vajalikkusest üldse midagi kuulnud) klammerdus Kristi külge ja asusime teele. Liikusime nii umbes 300 meetrit, vahest koperdades ja korra peaga traatidesse põigates. Kõige hullem oli see külm, mis tunnelis valitses – tunne oli nagu külmkapis. Niiske riietus me seljas aitas ilusti kaasa, et see külm maa all meid ikka kontideni võttis. Ning väike värin sees, tundus see tunneli lõpus paistev valgus nii jumalikuna. Taas punkt korjatud ja tagasi maapinnal. Kui enne tundus, et õues oli külm, tundus nüüd maapealne ilmastik juba täitsa soe ja ihaldusväärne :D . Seisime seal ilma kaartideta ning mõtlesime, kuhu minema hakata. Kratsisime nati kukalt ning mingi loogikaga hakkasime liikuma isegi õiges suunas. Tagasi alguses, riputasime oma vidinad külge, lehvasime rõõmsale punktikohtunikule ning asusime joostes teele.
Taas soe sees, meeleolu taevas (niivõrd-kuivõrd), väikene viisijupp suul, kenasti ajagraafikus, jätkus me tee kaardi kõige ülemisse punkti – 55. Seal me siis rannal seisime ning vaatasime, et no ei ole punkti. Sel hetkel ei tahtnud me uskuda, et punkt võib asuda vees nii, et kuiva jalaga sinna ei saa. Igaks juhuks otsustasime piiluda siiski vette suure kivi taha. Kuna Kristi jalad on pikemad, siis see vees solberdamise ülesanne sai talle. Kiirelt ümber kivi, punkt käes ning Kristi kõrvus helises Kärdi kiitus. Samal ajal, kui Kärt nautis teeäärse tualeti mõnusid, avastas Kristi sealsamas lähedal suure metallasjanduse sees lõkke. Nii soe ja mõnus oli, et soojendasime endid seal kohe väheke. Oleks vaid me vorstikesed meiega tol hetkel kaasas olnud. Mmm.. soojad grillvorstikesed (juustuga..) .. mmm…
Taas olime järjekordse patarei juures (punkt 70), mida Kristi kindla järjekindlusega legendi lugedes parteiks nimetas . Tegemist oli suure hoonega, mis ei olnud kõige paremini valgustatud, kui mitte öelda lihtsalt täitsa pime. Omas see hoone kolme sissepääsu. Majas on viis punkti ning meie ülesandeks oli need leida. Taas süttis me lambike ning asusime teele. Süstematiseeritult kammisime ruum ruumi järel läbi, mille jooksul leidsime ka mõned punktid. Väljas olnud jahedustunne asendus külmavärinatega, sest seal sees oli külm, kohe väga-väga külm. Veel külmem, kui maa all. Neli leitud, näpud külmast valged, kaks ava käidud. Õues tundus nii soe. Vaatasime kolmandast sisse, kuid seal olime me juba olnud. Meile aitas. Uuesti seda kõike läbi kammida oleks olnud liigne piin ja ajaraiskamine. Kus oli punkt number 12?
Punktist lahkudes valitses väikene meeltesegadus, aga lõpuks õigele teele jõudes võtsime suuna. Taas jooksime. Olgu öeldud, et sel etapil kasutasime seda jooksusammu siin ja seal käimise vahele päris palju. Mitte, et me tugevaks oleks saanud, vaid lihtsalt jõhkralt külm oli ja nii lootsime sooja saada.
Mäluorienteerumine punktis 76. Kahurialus, mitmeharuline kask ja lamav kuusk. Selge. Iga punkti juures jäädvustas kohtunik meid fotokaga. Meile metsas poseerida meeldib ning kuna number asus jalal, siis saime jalga näidata . Esimene leitud nagu niuhti. Ääre pealt oleks meeltesegaduses sinna kahurialuse keskele punkti järgi roninud, aga õnneks kohtunik suutis ikka meid veel takistada, et sinna pole vaja. Ja juba teine punkt. Taas poseerime ning asume teele kolmandasse, kui järsku avastame, et see lamav kuusk on kuidagi väga kase moodi ehk olime nati valesse punkti jõudnud. Aga mis seal ikka – lamav kuusk ja mitmeharuline kask läksid lihtsalt vahetusse.
Tee jätkus mööda tuulist randa. Päike hakkas ennast pilve tagant näitama. Vihm peseb, päike soojendab ning tuul kuivatab. Kõik komponendid olid olemas . Täitsa mõnus. Tegelikult oli Naissaar oma olemuselt samuti ilus ning punktid põnevalt pandud. Vahepeal meenub meile me tühi kõht ja tahaks burksi, aga tegelikult on tore ning kõht kannatab küll. Tuulekas näitab kuivamise märke ning on lootus sooja saada. Veel mööda minnes korjame rannast männi, mida Kristi luges kännuks, juurest punkti (29) ja juba turnime rannal kividel. Peaks veel mainima, et sel korral olid Kärdi silmad meie silmadeks. Kui tavaliselt seletab Kristi kaugustes juba peaaegu märkamatud punkte, siis sel korral jookse või punkti otsa – Kristi ikka ei näe. Legendi lugemist ka väga ei tasunud uskuda, sest peamiselt tuli sealt täitsa omaloomingut (võrdle känd-mänd, patarei-partei). Mine sa tea, mis Kristiga lahti .
Ja siis me jõudsime punkti 52, kus punkt asus kivivallidel. Seni me arvasime, et see saab tore punkt olema, sest mööda kive meile turnida meeldib, aga seal selgus, et jah, mööda kive saame turnida küll, aga kive katab ka vesi. Kärt rõõmsalt vihjates Kristi pikkadele jalgadele tema lühikeste jalgade vastu, arvab, et kõige sobivam selle ülesande täitmiseks on Kristi. Pikemate jalgadega saab kehapikkusest ju teatavasti väiksem osa märjaks . Kristi nagu vastu punnida ka ei saa, sest kõik ümberkaudsed võistlejad nõustuvad Kärdiga ning nii paistaks Kristi lihtsalt julmur, kui ta nüüd siiski Kärdi vette saadaks. Nii lehvitab veel Kärt rannalt ja Kristi hakkab minema. Vesi ulatub põlvini, siis nati kõrgemale ja veel nati kõrgemale. Kivid on ebamääraselt libedad, lained on olemas ning on ka tuul. Lisaks on tegelikult maikuu merevesi külm, kohe rõvedalt külm. Kõigest sellest hoolimata, juba nati tuimade jalgadega, jõudis Kristi punktini. Kristi vaatas võidukalt maale, et veel võidukamalt rõõmustada, aga Kärti ei olnud . Kuna tuul oli ikka tugev ja külm ning Kristi ka seal piisavalt kiirelt ei liikunud, oli Kärt puu taha sooja pugenud . Piilus ainult suure õudusega, kuidas Kristi seal vees ukerdas, tundes endamisi süümepiinu, et ta Kristi pikkade jalgade argumenti kasutades vette saatis. Kui punkti minna oli raske, siis tagasi tulla oli veel raskem. Tugev tuul muudkui puhus, laine muudkui lükkas ning kivid üritasid pidepunkti alt niita. Peas trummeldas ainuke soov, et tahaks maale, ainuke jama, et jalad ei kuulanud enam sõna. Küll pidi abi otsima käega pidepunkti otsides, peaaegu oleks ühe kaasvõistleja seal niimoodi maha niitnud. Hmm, ei tea, kas tema oleks minuga tahtnud seal maikuu vees hullata . Jalgu sai taotud küll ühe, küll teise kivi vastu ning samuti sai kõhuli vette prantsatatud. Lõpuks sai Kristi kaua oodatud maale. See kaua unistatud koht nii rõõmus ei olnudki, kui välja arvatud Kärdi kiidusadu.
Liikusime kiiresti edasi. Kärt oli nagu support team ja tegi Kristile kõik ette-taha. Kristi lihtsalt vegeteeris hirmsal kombel hambaid plagistades, ise näost sinine. Kiiresti pugesime nati metsa tuulevarju, sest tuul oli rannikul tugev. Punktis 74 tormas Kristi karkude juurde, sest paigalseis tundus liiga õudne olema. Karkudele ja minekut. Kärdile jäi vaid taas üle Kristi kiitusega üle kallata, sest Kristi võttis kargud, asutus peale ja käis ettenähtud maa ilusti esimese hooga kohe ära. Ei mingit katsetamist ja ukerdamist. Loomulik talent :) . Kuna rannas oli tuul, otsustasime tagasitee valida sealt kohe saare keskele põigates.
Üritasime taas joosta. Korduvalt peeti maha järgmine dialoog:
Kristi: „Kaua lõpuni veel aega on?“
Kärt: „x aega.“
Kristi: „Nii kaua?!“.
Põhimõtteliselt seal lõppes me võistlus, motivatsioon oli nii maas, kui võimalik. Poleks me saarel olnud, oleks me vist otse lõppu läinud ja koju sõitnud (vähemalt nii me mõtlesime, aga tegelikult ei tea, kas oleks suutnud katkestada). Enam ei mäleta, kas vihma veel sadas, aga need tuuleiilid võtsid viimast. Kristi peas oli ainuke soov lõppu saada ja see trummeldas peas pidevalt, sest jooksime pulsi kuitahes punaseks, Kristi enam sooja ei saanud. Täiesti ükskõikselt, nagu udus, läbis ta punkte. Ei hoolinud ta kaardilugemisest ega planeerimisest, vaid oli ära vajunud ja värises. Mingis punktis vist ajas isegi Kärdile hirmu peale oma olekuga . Kärt lausa pakkus oma peaaegu juba kuivavat riietust Kristile, kelle riietest ikka veel vett nirgus ning mis ei näidanud kuivamise märke.
Jätkasime punktide võtmist. Pidevalt võtsime punkti, läksime rappa, saime teele, möödumise naiskonnast, võtsime punkti ja nii korduvalt. Aga lõpuks jõudsime miinideni, mis tuli kokku lugeda. Kristi luges miine. 1, 2, 3, 4, 5, ja hmm.. läks sassi. Mingil 6.-7. katsel seal kümne ja kahekümne vahel ajas see isegi naerma. Kuidagi saime kokku loetud. Kärt 170 ning Kristi 134. Kristi kahe lugemise vahe oli 6 miini ehk vist sinna oli peidetud meie kolm trahviringi üleval vallidel. Aga ei tea, Kärt luges oma miine vaid korra ega olnud sugugi kindel, et ta lugemisel ei eksinud. Tuimalt samm-sammu järel sooviga ainult lõppu saada astusime trahviringe. Ka punktiks olnud suur kivi ei suutnud motivatsiooni tõsta.
Taas jooksime mööda raudteed lõpu poole. Veel kaks punkti võtta. Lisaülesanne punktis 72. Mingi rauakolaka lükkamine mööda raudteed ning siis angaaris taas millegi rauast asja liigutamine. Enne meid tegid neid mingisugused suurearvulised meeskonnad. Aga siis ajasime kindad kätte (õelikud nagu me oleme, rõõmustas Kristi isegi selle üle, et sai kindad märjaks teha oma nirisevate käistega ) ja asusime lükkama. Hea, et me ikka loomajõuga oleme . Angaaris suutsime seda rauajublakat seal lae all liigutada isegi nii usinalt, et kohtunik pidi meid manitsema, et õrnemalt, muidu tõmbate selle ketta sealt ülevat alla . Jaa, me oleme isegi nii tugevad. Värisege .
Ning siis juhtus meiega midagi. Lõpuni oli ehk nii 40 minutit. Hakkasime arutlema, et ehk võtaks veel selle punkti ja kui me siin ennast nati kiiremini liigutaks, siis saaks selle ka siit võtta. No lähme nüüd kiiremini, kiiremini. Tegelikult peaks kiitma Kärti, kes terve selle etapi väga truult ja vigisemata Kristi tempos astus, mis tähendas Kärdi jaoks samm-samm-jooks-jooks taktikat ja nii pidevalt. Nagu eelpool juba öeldud, on Kristi jalad natuke pikemad ja ei tea, kas just sellest tulenevalt ka samm pikem. Igatahes Kärdi samm oli oluliselt lühem ja siis ta paterdas vahepeal Kristile jooksusammudega jälle kõrvale, kui oli paar meetrit taas maha jäänud. Tegelikult torisesime ja jorisesime, aga naer oli pidevalt me suul, isegi siis, kui motiveerimatult astusime, aga vähemalt ei takistanud see enda kulul nalja teha. Ja nii, juba rõõmsamal meelel, võtsime ette ühe sellise nati soise sihi punkti 50 poole. Kärdi määrisime mudaseks, Kristile astusime miskit läbi tossu talla jalga, aga sellised pisiasjad meid ei seganud ning rühkisime edasi. Siis veel viimane punkt 25, kus Kärt vana ja lagunenud korstna kõrval korra kadus ehk pudenes läbi pinnase, aga vupsti oli ta taas püsti ja punkt võetud, teel tagasi. Taas tegime jooksusammu. Tõmbasime otse läbi metsa ja siis jõudsime finišisse viivale teele. Nati käisime ning siis jooksime ilusti lõppu.
Ja 5h55m hiljem stardist olime me tagasi. Kogusime kokku 92 punkti, mis andis üldarvestuses 56. koha (99-st) ning naisvõistkondade arvestuses 5. koha (14-st). Oma sooja ilma uskumisega olime vahetusriided peaaegu koju jätnud. Aga mõlema riietest kokku kombineeriti Kristile miskit selga (Kristi riided ei kuivanud vähemalgi määral isegi mitte lõpuks, vaid jäidki märgadeks, vot nii kõigusoe ta meil on) ning Kärt vapralt paeaegu siniselt ütles, et ega tal VÄGA külm ei ole, kui me suppi sõime. Korraldajad hoolitsesid, et me ikka ruttu-ruttu sooja laeva saaksime. Laevas saime koha lauda. Ilusasti soojapuhuri alla. Lauas küsiti, et tüdrukud, kas võtsite kõik punktid. Samuti meelitati meid sellega, et algul oldi arvatud, et me oleme ilusad, tublid ja võimekad noorsportlased. Me olime hämmingus, aga väga meeldivalt liigutatud, et meid nii sportlikuks peeti . Edasisest sõidust pidi ajalugu küll vaikima, aga tuulisel merel oli laeva käitumine Kärdi jaoks täielik hirmufaktor, mis pani teda taas hirmsast nädalavahetusest rääkima. Õnneks jõudsime ilusti ja tervena sadamasse ja koju ka.
Aitäh korraldajatele võistluse eest. Aitäh korraldajatele ka selle eest, et nad meile vastu tulid ning I gruppi tõstsid. Meile tegelikult meeldis ka see, et punktides oli suht vähe radu ja sai ise avastada enamus asju. Kokkuvõttes pole aga nii meeletut külmetamist ammu (kui üldse) olnud. Poetasime seal sõnad, et enam ei kunagi (ok, Kristi poetas), aga tegelikult oleme nagunii taas stardis .
Ei saa mitte vait olla, kuna ratas nii erutab meeli 4 Mai 2009
Posted by metsakunnid in Treening.2 comments
Nädalavahetusel täitus minu 200 treeningkilomeetrit ratta seljas. Peamiselt olen mõõtnud maanteid, aga ka ports kruusateed ja nati metsateed sai sisse võetud. Keskmiselt 33 km korraga 1,5hga. Keskmine pulss nii 138 kuni 165 vahel. Isegi sama marsruudi korral on selline kõikumine, ju päevad pole vennad. Omaarust olen maru tubli olnud (kahtlen kas eelmisel aastal koos võistlustega nii palju maha sai sõidetud) ning usun, et täitsa kiitust väärt. Aga tegelikult ei tahtnud ma sellest rääkida.
1h18m ja 11,81km ning 165….ojaa täna käisin Vooremäed katsumas. Veel enne kui ma rajale jõudsin, oli pulss laes, veel enne kui ma rajale jõudsin, suutsin rattaga ümber kukkuda. Ju see käpa mahapanemine on saanud mul nagu Vooremäe tervituseks, aga siis ta algas.
Alguses ikka tasa ja targu üles ja alla, aga siis ikka julgemalt ja julgemalt. Tõusud ei olnudki nii hullud kui rahulikult kerge käiguga minna (jooksjad jooksid küll mööda, aga laskumistel oli mul taas võimalus tunda möödumisrõõmu), aga mõnusad olid. Ju see maanteel sõitmine on ikka kasuks tulnud . Ja need laskumised mööda kinnikasvanud liivaseid radu, mööda sel talvel tehtud pehmeid ja vajuvaid radu, mööda radu, kus puujurakad turritasid. Kui maanteel langustel istud ja sõidad, siis siin kogu see maastik mängis ja raputas. Kuigi pilt väriseb ja hüppab ees, siis pidevalt tuleb otsida seda kohta, kust mõistlik oleks sõita. Kuna tõusudel ma eriti kiirust ei aretanud, siis ju mõnel laskumisel seal suutsin selle max kiiruse 45,8 km/h kätte saada, seega see värisev pilt päris kiiresti liigub, aga õnneks on mu silmad treenitud sahiseva ja hüpleva tv pildiga. Veel pole ma suurem asi ratta valitseja ning nii rapun ise suht ebaesteetiliselt, aga ei see mind takista. Kel valus vaadata, see pööraku pea kõrvale või kasutagi silmatilku . Korra peale laskumist pöördel õnnestus mul rattad nüüd juba mõnusalt (siis täiesti kohutavalt) liivas libisema saada. Paaris kohas suutsin kuhugi pehmemasse auku täie hooga sisse sõita ja siis lihtsalt visati mind õhku. Vot siin tundsin ma esimest korda siirast rõõmu, et mu jalad ikka ratta küljes kinni ning maandumisel ikka ratas all, mitte rattapulgad .
Lühidalt maru mõnus on Vooremäel ning nüüd tagasi maanteele enam nagu ei tahakski . Maanteel ikka sellist kaifi kätte mina ei suuda saada.
Murenurk ka. Minu pikad lipad lõpetasid töö peale seitset imelist aastat. Nüüd oleks vaja uusi. Kellele on jäänud kuskil silma pika pika säärega püksid, siis vihjed oleks väga oodatud. Viimased aastad juba stabiilselt vaikselt otsitud, aga millegi pärast kipuvad nati lühikeseks kõik jääma .
Rõõmunurk ka. Viimasel ajal ratta tagumine käiguvaheti ei toiminud eriti täpselt kui mitte öelda, et toimis viletsalt. Kartsin juba, et minu pidevalt jalad ratta küljes külje maha panekud on talle laastavalt mõjunud. Nädalavahetusel sai uus tross pandud (mu ratas omab ka nüüd über juppi ehk XTR oma ) ja lood läksid paremaks. Ma küll 100% sellesse ikka ei uskunud, aga eriti nüüd peale tänast võin öelda, et käigu vahetus töötab nagu vana julma ise. Tore, et ma ikka enda peaga mõtlema ei pea ning see töö minu eest tehakse .
